Võta ühendust siin: tere@brandem.ee  +372 5344 9810

Suur personaliotsingufirmade turuülevaade

Suur personaliotsingufirmade turuülevaade

Paavo Heil
16. jaanuar, 2020
Loo autor proovis kirjutada erapooletult, kuid lugejal tuleb silmas pidada, et ta seda tegelikult ei ole ja mõned laused võivad seetõttu olla kallutatud.😊

 

2019. aasta sai läbi ja Brandem kirjutas pikema analüüsi sellest, kuidas personaliotsingufirmadel ning värbamisagentuuridel sel tempokal aastal läks.  Aastat jääb iseloomustama kiirelt kasvanud värbamise maht – esimese 9 kuuga kasvas tööle võetud inimeste arv Eestis 7% võrra. Värbamisagentuuride müügikäive kasvas esialgsel hinnangul 2019. aastal 6%, teisel poolaastal aga koguni 14% võrra.

Värbamisagentuuride ja personaliotsingufirmade turu suurus sõltub peamiselt sellest, kui suur on tööjõuturul värbamiste arv, aga ka sellest, kuidas tööandjate värbamisvajadus muutub. Näiteks, kui ettevõte kasvab kiiresti, siis on teatud arenguetapis värbamisteenuse sisse ostmine pea ainuvõimalik lahendus. Kui värbamismaht saavutab teatud stabiilsuse, siis on vaja hinnata, kas ja milliste ametikohtade värbamiseks on otstarbekam luua oma majasisene värbamisvõimekus ja milliste jaoks kaasata partneriks värbamisagentuur.

Eelnev ei kehti aga nende ettevõtete puhul, kes värbavad aastas vähem, ütleme näiteks alla 10 töötaja aastas. Kui tööandjal endal just järjekorda sobivatest kandidaatidest ukse taga pole, siis väikese värbamismahuga ettevõtetel on peaaegu alati majanduslikult mõistlikum värbamine teenusena sisse osta. Seda on näidanud enamik neid analüüse, kus arvutatakse kokku ettevõtte oma töötajate ja juhtide värbamisele kulunud aeg ja selle alternatiivkulu, võetakse arvesse võimalikest värbamisvigadest tulenevad kulud ja ka leitud kandidaatide kvaliteet ning hilisem produktiivsus.

Eestis on mitusada ettevõtet, kellel on majandustegevuse registrisse esitatud teade, et tegeletakse töövahenduse või renditööjõu vahendamisega. Brandemi analüüsi eesmärk oli hinnata personaliotsingu teenuse turu mahtu ja selle muutust. Alljärgnevasse müügimahtude analüüsi on kaasatud Eesti 17 suuremat personaliotsingu firmat, põgusalt tuleb juttu ka tööportaalidest ja tööjõurendi firmadest. Suurel osal analüüsitavatest personaliotsingu firmadest on lisaks värbamisteenusele ka teisi pakutavaid teenuseid, nagu näiteks koolitused ja konsultatsioon, juhtide hindamine, isiksusetestid; Brandemil näiteks lisaks eelnevale ka värbamiskampaaniad, tööandja brändide väljatöötamine ja tööandja videod; Fontesel palgauuringud, jne. Seega - täpselt ei ole võimalik välja tuua, kui suur on Eestis värbamisteenuste müügikäive, küll aga saame teada personaliotsingufirmade ligikaudsed ärimahud ja nende muutused. Analüüsimetoodika on täpsemalt lahti seletatud artikli lõpus.

Personaliotsingu teenuste turg Eestis

Käesoleva analüüsi kontekstis tuleb Eesti tööjõuturg jaotada kaheks suureks töötajate grupiks. Esimeses grupis on spetsialistid, tippspetsialistid, juhid, teatud osa ametnikest ja kontoritöötajatest. Selliste ametikohtade täitmisel kasutatakse Eestis sageli personaliotsingufirmade teenuseid. Hinnanguliselt on selliseid töötajaid Eestis ca 300 000, tööle võetakse neid ühe aasta jooksul ca 45 000 - 60 000. Personaliotsingu firmad teevad sellest värbamistööst ära ligikaudu 10%. Võrdluseks - arenenud riikides, nagu USA ja Suurbritannia, täidetakse spetsialistide ja juhtide töökohtadest personaliotsingufirmade abil ligikaudu 80%, arenenud riikide hulgas on erandiks aga Saksamaa, kus see näitaja on ca 30%. Vaatamata sellele, et Eesti ettevõtted on keskmiselt kordades väiksemad kui eelnimetatud riikides, kasutatakse siin ikkagi töötajate leidmiseks väga suurel määral juhtide ja oma töötajate ajaressurssi. Seetõttu tehakse Eestis ka värbamisel rohkem kalleid värbamisvigu, ja personalivoolavus on meil suurem. Ülaltoodud numbrid illustreerivad hästi, milline potentsiaal on Eestis värbamisteenuste turul. Sellest, miks värbamisfirmade osakaal kõigist värbamistest Eestis nii väike on ja kuidas seda muuta, kirjutame mõni teine kord.

Teise töötajate gruppi kuuluvad kõiksugu masinate ja seadmete operaatorid, tootmise-, põllumajanduse- ja muud lihttöölised, suur osa teenindus- ja müügitöötajatest, oskus- ja käsitöölised, jne. Selliseid töötajaid on Eestis ka üle 300 000, neid võetakse aasta jooksul tööle ligikaudu 150 000 ja suurema osa nendest töötajatest otsivad ja leiavad tööandjad ise, suurematel tööandjatel on selleks palgatud personalijuht, värbaja või terve värbamismeeskond. Teatud osa sellesse gruppi kuuluvate töötajate leidmiseks kasutatakse ka tööjõurendi ettevõtete teenuseid. Üha sagedamini tellitakse värbamisagentuuridelt ka värbamiskampaaniaid, tööandja videoid ja teisi teenuseid, mis toetavad ettevõtte majasiseste värbajate tööd.

Vaatamata sellele, et personaliotsingu teenuse pakkujate turg on mitmekesine ja kirju, proovin siinkohal analüüsida suuremate teenusepakkujate turupositsioone. Kõnealused 17 suuremat personaliotsingu ettevõtet tegutsevad peamiselt juhtide- ja (tipp)spetsialistide värbamise segmendis. Sellist laadi personaliotsingu teenuse turu maht on Eestis vahemikus 10 – 12 miljonit eurot aastas. Kui võtta arvesse, et üks personaliotsingu projekt selles kliendisegmendis maksab kliendi jaoks keskmiselt 4000 eurot (kõik rahalised hinnangud siin artiklis ei sisalda käibemaksu), siis teostavad värbamisagentuurid aastas kokku ca 3000 värbamisprojekti. Töötajaid, keda sel moel värvatakse on veidi rohkem, sest paljude otsingute tulemusel võetakse tööle rohkem kui üks töötaja.

Värbamisprojekte on muidugi väga palju erinevaid ja ülaltoodust ei maksa järeldada, et kui teie värbamisagentuur küsib töötaja leidmise eest rohkem kui 4000 eurot, siis see kohe liiga kallis on. Kui kõik kulud arvesse võtta, on värbamisteenus enamasti odavam, kui ise töötajate otsimine. Mõned näited värbamisteenustest ja hindadest:

  • Värbamiskampaaniaga, mille maksumus on ca 6000 eurot, leitakse ettevõttele 200 tootmistöölise kandidaati, kellega tootmisettevõtte värbaja ise edasi tegeleb ja lõpuks nende hulgast 30 inimest tööle värbab;
  • tippjuhi sihtotsing, maksumusega 9000 eurot, mis sisaldab ka kandidaatide põhjalikku hindamist ja kuus kuud garantiid teenusele;
  • värbamisvideo loomine, mida kasutatakse kas ühe ametikoha või terve ettevõtte kui tööandja turundamisel. Värbamisvideo võib teha ise mobiiliga filmides või ka kogu professionaalset arsenali kasutades. Nii on hind väga erinev ja ka teenuse tase ning sellest saadav kasu on väga erinevad. Näiteks Brandemi värbamisvideo projektide hinnad on olnud vahemikus 1800 – 23 000 eurot
  • Turundusjuhi sihtotsing, mis võtab aega 3 nädalat ja maksab 5200 eurot.

Seega - ülaltoodud 10-12 miljonit eurot aastas sisaldab kõike eelmainitut ja kindlasti ka omajagu konsultatsioone ja koolitusi.

Lisaks eeltoodule on osaliselt personaliotsingu teenustena käsitletav ka tööjõurendi teenus, mille puhul tavaliselt otsingu- ja kandidaatide hindamise teenus sisaldub tööjõurendi hinna sees, kuid on ka erandeid, kus kliendile värbamine ja rent eraldi müüakse. Tööjõurendi hind sisaldab endas ka töötaja palka, tööjõumakse jms. Seetõttu ei saa tööjõurendifirmade müügimahtusid teiste personaliotsingu teenustega ühte patta panna. Või kui panna, siis peaks see pada sisaldama ka kõigi Eesti organisatsioonide tööjõukulu, mis ei annaks meile aga infot personaliotsingu teenuste turumahu kohta.

Siinkohal on oluline lisada, et osadel suurematel tööjõurendifirmadel, nagu näiteks Manpower, Recruitment Estonia ja veel mõnedel, on majandusaasta aruannetes välja toodud nende personaliotsingu- ja tööjõurendi teenuste müügi osakaalud. Seega ca poole aasta pärast, kui eelmise aasta majandusaastaaruanded avaldatud, saaksime siin artiklis sisalduvate personaliotsingufirmade käibele lisada ka mõnede tööjõurendi firmade personaliotsingu teenuste mahud. Praegu me seda aga ei tee, sest kasutada on 2018. aasta osakaalud ja see poleks 2019. aasta kontekstis korrektne. Küll aga on tööjõurendifirmade ja ka tööportaalide arvatav personaliotsinguteenuste müügimaht arvesse võetud üldise turumahu hindamisel ja teiste turuosaliste turuosade arvestamisel.

Tööpakkumiste ja tööandjate reklaam meedias

Tööpakkumiste meediareklaami kulust teatud osa võtavad endale tööportaalid, kuid üha suurema osa ka sotsiaalmeedia. Suuremate kampaaniate puhul on olnud töö- või tööandja reklaame ka n-ö vanades peavoolu meediakanalites. Üsna palju reklaamitakse tööandjaid ja tööpakkumisi ka kõiksugu sihtgrupispetsiifilistel veebilehtedel, meililistides jne. Müüginumbrid ja näited päriselust illustreerivad, et tööportaalid on kaotamas oma turgu muudele meediakanalitele. Siinkohal toon kaks näidet.

Esiteks Maksu- ja Tolliameti (MTA) koostatavast kvartaalsest käibestatistikast selgub, et kui 2019. aasta teisel poolel kasvas valimis oleva 17 suurema personaliotsingufirma käive kokku 14%, siis tööportaalidel oli käibekasv kõigest 3.1%, millest CV Keskus 0.9% ja CV-Online 6.9%. Olgu öeldud, et absoluutnumbrid ei ole siin kontekstis olulised ja ka mitte 100% täpsed, sest MTA andmed on kalendrikvartaliga ühe kuu võrra nihkes ja sisaldavad ainult käibemaksudeklaratsioonidelt tulevat infot. Kasvumäär on aga adekvaatne, kuna võrreldakse õunu õuntega. Samas on võimalik, et tööportaalid ei kaotanud turuosa mitte oma põhiteenuse osas ehk töökuulutuste reklaamis, vaid näiteks hoopis personaliotsingu teenuste äris või vähenes hoopis CV-de andmebaasi müük. Viimast on aga raske uskuda, sest sihtotsingute osakaal värbamises on ka kasvutrendis ja selleks kasutatakse sageli tööportaalide andmebaase. Täiendan hea meelega siinkohal seda artiklit jooksvalt, kui asjaosalistelt kommentaare saan.

Teine näide sotsiaalmeediakanalite tõhususest ja sellest tulenevast turuosa kasvust tööreklaami meediaturul tuleneb Brandemi enda praktikast. Brandem saab oma klientide projektides keskmiselt sotsiaalmeediareklaami paigutatud ühe euro eest 3 korda rohkem sobivaid kandidaate kui tööportaalis kuulutamisse paigutatud ühe euro eest. Selle tulemusel oli näiteks Brandemi poolt tööpakkumiste reklaamimiseks sotsiaalmeediasse kulutatud summa 2019. aastal seitse korda suurem kui tööportaalidesse kulutatu. Tööportaalide kiituseks tuleb aga öelda seda, et teatud ametikohtade puhul on sihtotsingus endiselt tööportaalide CV-de andmebaasid omal kohal. See aga pole enam meediareklaami teema.

Teen siinkohal ka üleskutse uuringufirmadele, et võimalusel lugeda kokku Eestis töökohtade ja tööandjate reklaamimisele kulutatav raha, oleks huvitav teada.

Millised personaliotsingu firmad 2019. aastal võitsid ja kes kaotasid?

2019. aastal nägime osade värbamisfirmade müügikäivetes huvitavaid kõikumisi. Artikli lõpus on küll toodud ka 2019. aasta viimase kvartali kasvunumbrid, kuid siinkohal me sügavamat kvartaalset analüüsi tegema ei hakka. Kellel on huvi, see võib vaadata MTA andmetest, kuidas organisatsioonilised muudatused on paljusid ettevõtteid otseselt kvartalite lõikes mõjutanud. Osalt kajastuvad need muudatused ka aastastes kasvunumbrites.

Alltoodud tabelisse „pääsesid“ kõik Eesti suuremad personaliotsingufirmad: (1) kelle kohta ei ilmne avalikust infost, et nad pakuvad tööjõurendi teenuseid, sest see lööks käibestatistika väga sassi; (2) kelle kohta on teada, et suurem osa nende ettevõtete käibest moodustavad personaliotsingu teenused ja (3) kelle 2019. aasta käive MTA andmetel oli vähemalt 100 000 eurot. On teada, et ka tööportaalid pakuvad personaliotsinguteenuseid, kuid tabelisse nad ei pääsenud, sest nende puhul ei ole võimalik tuvastada, kui suur osakaal nende personaliotsingu teenustel kogukäibest võib olla. Eeldan, et see on palju vähem kui pool nende kogukäibest. Juhul, kui head lugejad, kliendid, konkurendid ja teised turuosalised leiavad, et keegi on ebaõiglaselt (ülaltoodud kriteeriumeid silmas pidades) siit nimekirjast välja jäänud või nimekirja pääsenud, siis palun saatke mulle selle kohta infot (paavo@brandem.ee), ja saame ehk järgmises analoogilises analüüsis juba vastavad muudatused teha. Samuti ootan soovitusi, kui kellelegi tundub, et müügikasvu hindamiseks kasutatud metoodika pole hea.

2019. aasta kõige kiiremini kasvavad personaliotsingu ettevõtted

Toon siinkohal ära nii suuremate müügikasvatajate kui ka suuremate langejate pingeread. Allpool kirjutan juurde kõigile käibe TOP 10 firmadele ka mõned kommentaarid.

2019. aasta kõige kiiremad käibe kasvatajad:

  1. IT Talent OÜ, aastane kasv MTA andemetel 88.5%,
  2. Brandem Baltic OÜ, kasv 87.8%
  3. MU-Consultants Eesti OÜ, kasv 68%
  4. aTalent Recruiting OÜ, kasv 52%
  5. LKM Talent Group OÜ, kasv 21%

2019. aasta kõige suuremad kahanejad:

  1. Executive Lab Search, langus - 45%
  2. Executive Search Baltics, langus - 30%
  3. Lumin, langus - 14%
  4. Talentor Estonia, langus - 11%
  5. HR Factory, langus - 8%

graafik

Graafik: Eesti suuremate värbamisagentuuride käibekasv. Allikas – Maksu- ja Tolliamet

 

Muutused Eesti värbamisagentuuride turul

Analüüsist selgub, et Eesti värbamisagentuuride maastikul on toimumas paar pikemaajalist trendi ja hulk kõikumisi, mille põhjustajad on pigem agentuuride sisemised hoovused.

Üks trend on see, et värbamisagentuuride turule on edukalt sisenenud täiesti uut moodi teenusepakkujad. Seda, et tegemist ei ole juhuslike välgatustega näitab teatud agentuuride puhul juba mitu aastat järjest toimunud stabiilne ja turukasvust kordades kiirem kasv.  

Teiseks – müüginumbrid näitavad, et n-ö vanad personaliotsingufirmad ei kasva kiiremini, kui on turu üldine kasv. Paari erandiga on viimaste aastate värbamisturu müügikasvu toonud nooremad kui 5 aastat tegutsenud värbamisagentuurid. Kõik vanemad agentuurid on kasvanud aeglasemalt kui turg või siis püsinud turukasvuga samas tempos.

Viivika Lumbergi poolt 2019. aasta lõpus personalijuhtide seas läbi viidud uuring reedab, et oma senine värbamispartner vahetatakse välja peamiselt seetõttu, et agentuur ei leidnud sobivat kandidaati. Seega saab rajaneda uute agentuuride edu kahel teguril – nad oskavad leida sobivaid kandidaate kiiremini kui teised ja teiseks - nad loovad omale uut turgu, sest ligi 90% juhtide ja spetsialistide värbamistest viiakse Eestis läbi ettevõtete endi töötajate poolt ja see on värbamisagentuuride jaoks lõputu müügimahu allikas.

Esmapilgul ei paista aga ühte mustrit, mida uued tegijad kandidaatide kiiremaks leidmiseks teisiti teevad. Kui üldse mingi sarnane joon nende tegemistes on, siis ehk see, et kuna oma agentuuri teenusedisainiga hakati tegelema nüüd, suurte tööturu muutuste ajal ja seetõttu on nende teenus lihtsalt kliendi ja kandidaadi vajadustega paremini sobituv. Kuna ma artikli autorina olen selles kontekstis ka erapoolik, siis ei hakka siinkohal analüüsima austatud konkurentide tugevusi. Küll aga kasutades ära artikli kirjutaja eelist toon välja põhjused, miks näiteks Brandemi müügimaht möödunud aastal ligi kaks korda kasvas.

Brandemi eelmise aasta kasv näitas, et kombinatsioon sihtotsingu ja turundusoskustest on see, mis tagab meie klientidele tulemuse. Häid sihtotsingu spetsialiste ei ole Eestis küll palju, kuid neid on lisaks Brandemile kindlasti veel mitmes agentuuris. Küll aga ei tea ma Eestis teist värbamisagentuuri, kes kasutaks personaliotsingus sellisel tasemel turundusest tuntud võtteid, nagu Brandem seda teeb. Kindlasti on ka teistel uutel ja vanadel tegijatel omad konkurentsieelised, vastasel korral nad ei oleks üldse selles allolevas nimekirjas.

Kümme suuremat värbamisagentuuri Eestis

Analüüsist selgub, et 2019. aasta suurima müügikäibega personaliotsingufirma on Fontes PMP. Fontese 2018.a aruandest selgub, et nende teenustest ligikaudu poole moodustavad koolitus ja nõustamine, seega Fontese personaliotsingu käive võib küll olla tabelis toodust poole väiksem, kuid sellele vaatamata peaksid nad jääma personaliotsingu teenuste mahuga 2019. aastal esikohale. Fontes on kombinatsioonis koolituse ja nõustamisteenustega oma turuosa 2018. aastaga võrreldes mõne protsendipunkti võrra kaotanud, kuid see võib vabalt jääda n-ö mõõtmisvea piiridesse. Kindel turuliider omal kohal ja soovime siinkohal edu ja jõudu edaspidiseks!

Käibelt teisel kohal on Tripod Grupp. Tripodi kohta on varasemast aastaaruandest teada, et nende personaliotsingu teenuste käive on veidi vähem kui pool kogukäibest. Ülejäänust suurem osa tuleb neil ilmselt isiksuse jms testide müügist. Kui eeldada, et Tripodi teenuste müük kasvas ühtlaselt, siis oleksid nad 2019. aastal personaliotsingu teenuste mahuga endiselt kindlalt esikümnes.

Aasta lõikes käibelt kolmanda koha saavutas HR Factory. Samal ajal on nii MTA andmete võrdlusest kui varasematest aastaaruannetest näha, et HR Factory kaotab juba teist aastat järjest käivet. Samas me ei tea, kas möödunud aasta käibe langus tuleneb just Eesti värbamisteenuste müügi langusest. 2018. aasta majandusaasta aruandest selgub, et ligikaudu pool HR-Factory müügikäibest tuleb personaliotsingu teenusest. Kui eeldada, et kõik tegevusalad on HR-Factoryl langenud sarnases tempos, siis oleksid nad Eesti personaliotsingufirmade seas ligikaudu 300 000 eurose aastakäibega endiselt esimese kümne hulgas.

Neljandal kohal on eelmise aasta kõige suurema müügikasvu läbi teinud IT Talent OÜ, kes saavutas ka 2018. aasta Äripäeva personalivaldkonna firmade TOP-is teise koha ning personaliotsingu firmadest oli ta seal tabelis koguni esimene. IT Talent, nagu nende nimigi ütleb keskendub IT valdkonna töötajate otsingutele. Teist aastat järjest korraliku kasvu läbi teinud ettevõte on leidnud oma niši, mida vanad värbamisagentuurid ei ole suutnud või tahtnud täita.

Viies koht läheb avalikkuses küllaltki tundmatu United Talents OÜ-le. Nemad on spetsialiseerunud ainult sihtotsingule, mistõttu on ka loogiline, et palju nendest kuulda pole olnud. Käive on neil juba kolmandat aastat järjest küllaltki stabiilselt poole miljoni euro ringis ja turuosa on nad veidi kaotanud.

Kuuendal kohal on värbamisagentuur Brandem Baltic OÜ. Brandem oli möödunud aastal ka üks kiiremaid käibe kasvatajaid. 2018. aasta edetabelis oli Brandemi 12-ndal kohal, seega on positsioon kasvanud ka kohtade arvestuses kõige rohkem – 6 koha võrra. Käibekasv oli 2019. aastal 87.8% ja selles kategoorias jäi esikohast puudu vaid veidi üle tuhande euro. Kui Brandem alustas tegevust viis aastat tagasi tööandja turunduse agentuurina, siis möödunud aasta strateegia muutus tõi kohe ka ülisuure hüppe käibe kasvus. Tagasiside turult on näidanud, et strateegilise muudatuse (tööandja turunduse agentuurist parimate turundusoskustega värbamisagentuuriks) on kliendid väga hästi vastu võtnud. Endiselt on Brandemi teenuseportfellis ka erinevad tööandja turunduse teenused ja ka see segment kasvab, kuid personaliotsingu teenused on Brandemi kogukäibest tänaseks suurim ja kiireima kasvuga osa.

Tammiste Personalibüroo on seitsmes, nende käive kahanes 2% võrra. Eriti järsk oli nende langus neljandas kvartalis. Siin ei oska aimata, mis selle tubli agentuuri järsu languse taga võib olla. Saan ainult spekuleerida, et teatav korrelatsioon võib olla selles, et töötajate värbamise maht on langenud tööstuse tegevusalal ja niipalju kui avalikust ruumist silma on paistnud, tegutseb suur osa Tammiste büroo kliente just sellel tegevusalal. Samas, kahe viimase aasta kokkuvõttes on kasv siiski neil umbes sama suur kui kahe aasta turu kasv.

Amrop (Executive Search Baltics OÜ) oli languses nii eelmisel aastal kui ka kahe viimase aasta kokkuvõttes. Tõsi, 2019 aasta viimases kvartalis on nende käive pööranud korralikule kasvule ja loodame, et nende organisatsioonilised muudatused on möödanik ja nad taastavad peatselt oma endise positsiooni.

Üheksandal kohal on MU-Consultants Eesti OÜ (paljud teavad neid kui Mercuri Urval). Nende 2019 aasta kasv oli muljetavaldav, kuid kolme viimase aasta konteksti pannes siiski endise müügimahu taastamine, sest möödunud aastal elati üle suurem langus.

Esikümne lõpetab Arista HRS OÜ. Nende käivet iseloomustab stabiilsus (kasv 3%), mis teisalt tähendab seda, et turuosa veidi kaotati. Kolme aasta kontekstis vaadates on Arista Eesti käive kahanenud 17% võrra.

graafik 2

Graafik 3

Metoodika

Artiklis toodud tabelites saadud käibenumbrid pärinevad Maksu- ja Tolliameti kvartaalsest maksude aruandest. Selle aruande eelis on asjaolu, et ta võimaldab teha turuanalüüse kvartaalse info põhjal ja ka kogu aasta info on kättesaadav oluliselt kiiremini kui aastaaruannetest saadav. Erisusteks võrreldes aastaaruannetest saadava infoga on ka varem tekstis viidatud asjaolud: (1) müügikäive on võrreldes kalendriaastaga nihkes (detsember kuni november), samas - see ei ole maailma lõpp, sest ka paljude ettevõtete majandusaasta algused ja lõpud ei ole kalendriaastaga sünkroonis. Oluline on analüüsi lugejal seda asjaolu arvestada; (2) ettevõtete käibenumbritest ei ole tuvastatav kui suur on konkreetselt personaliotsingu teenuste osakaal, seetõttu on 17 analüüsitabelisse pääsenud ettevõtte puhul kriteeriumiks, et analüüsi autori parima teadmise järgi oleks personaliotsingu teenuste osakaal ligikaudu pool või rohkem kogukäibest või kui see nii pole, siis on see analüüsi tekstis ka nii välja toodud). Seetõttu räägime turust kui personaliotsingu firmade turust, mitte personaliotsingu teenuste turust. Eelnevalt nimetatud asjaolude tõttu ei pääsenud tabelisse näiteks mõned tööjõurendiettevõtted, nagu Manpower või Recruitment Estonia või tööportaalid, kes pakuvad ka osana oma käibest personaliotsingu teenuseid. Nende osakaal sellel turul peaks mahtuma tabeli viimasel real oleva „teised“ kategooriasse. Tabelis ei ole ettevõtteid, kelle käive oli vaatlusperioodil alla 100 000 euro. Tabelis ei ole ettevõtteid, kes ei ole esitanud MTA-le käibedeklaratsioone.

Soovid kasulikke artikleid ja uudiseid mugavalt oma kirjakasti?

Liitu uudiskirjaga:

Brandemi uudiskiri lubab Sul olla esimesena kursis tööandja turundus- ja värbamisalaste uudistega Eestist ja mujalt. Samuti jõuavad Sinuni kasulikud materjalid, sh e-raamatud, ning Eesti suurima tööjõuturu- ja palgauuringu tulemused.