Võta ühendust siin: tere@brandem.ee  +372 5344 9810

personaliotsing

Värbamisturunduse väljakutsed 2019. aastal

Marie Evart
6. veebruar, 2019

Olukord tööturul on endiselt põnev. Palgainfo Agentuuri viimase uuringu tulemused näitavad, et 70% tööandjatest plaanib 2019. aastal värvata uusi töötajaid. Samas on suurenenud tööpakkumistest mittehuvitatute osakaal. Selleks, et sellises turuolukorras oma värbamiseesmärke täita, peab aina rohkem tähelepanu pöörama konkureerivatest tööandjatest eristumisele ning sihtrühma jaoks õiges kanalis atraktiivse sõnumiga kohal olemisele. Panime Brandemis kirja meie hinnangul peamised 5 värbamisturunduse väljakutset 2019. aastal.

Uued ametid, uued väljakutsed

Möödas on aeg, kus töökuulutustelt vaatasid vastu vaid teada-tuntud ametinimetused nagu klienditeenindaja, assistent, müügijuht, raamatupidaja, insener. Uued ärivaldkonnad, tehnoloogia ja digitaliseerimine on loonud palju uusi ameteid, mille nimetused meile eelnevat kokkupuudet omamata tegelikult mitte midagi ei ütle. Samuti oodatakse inimeselt ühel ametikohal aina rohkem multifunktsionaalsust. Mõlemal juhul tõuseb töö sisu tutvustamine veelgi olulisemale kohale, kui see on olnud seni. Potentsiaalsetes kandidaatides huvi äratamiseks on vaja teha varasemast rohkem selgitustööd, kasutades selleks sihtrühma jaoks sobivaid formaate, kanaleid ja keelt. Selleks, et sobiv inimene kandideeriks, peab tal olema selge arusaam töö sisust ja sellest, kas tema eelnev kogemus ja teadmised võimaldavad tal selles rollis hästi hakkama saada.

Ebaselge või vähese kommunikatsiooni tõttu kaotad tööandjana kahes etapis. Esiteks ei kõneta Sa sobivat sihtrühma ehk erinevatesse värbamiskanalitesse pandud raha ei ole mitte investeeringuks, vaid kuluks. Teiseks kulutad Sa värbamisprotsessis aega kandidaatidele, kes on töö sisust valesti aru saanud ja kes lõppkokkuvõttes rolli ei sobi või loobuvad ise.

Persona – keda me üleüldse otsime?

„Kõik, kelle kehatemperatuur on üle 36 kraadi“, „Kõik, kellel hing sees“, „Ma tunnen selle inimese ära, kui ma teda kohtan“. Just need on enamlevinud vastused küsimusele, millest peaks tegelikult kogu värbamistegevus alguse saama – keda me otsime? Ja siinkohal on rõhk sõnal „keda“, mitte lihtsalt sellel, et „me otsime, meeleheitlikult otsime, ja keda iganes me otsime, teda oli meil tegelikult juba eile vaja“. Persona kirjeldamisel ei piisa vaid uue töötaja eelneva hariduse ja töökogemuse kirjeldusest, tuleb minna süvitsi. Vajalik on enda jaoks lahti mõtestada, millises eluetapis see inimene suure tõenäosusega võiks olla? Otsib ta esimest tööalast väljakutset? On ta valmis riskima või otsib ta vastupidi stabiilsust? On tal pere, pangalaen? Millised väärtushinnangud võiksid või peaksid talle korda minema? Mis võiks teda motiveerida Sinu kasuks otsustama? Millistes kanalites ta igapäevaselt enda jaoks kasulikku infot hangib? Kõik see on sisendiks värbamisturunduse tegevuste planeerimisel ja elluviimisel. Kui Sinu värbamisturunduse plaan ja sõnumid lähtuvad sellest infost, et meile sobivad kõik, siis kulutad asjatult väärtuslikku aega ja raha. Loe personade koostamise kohta lähemalt siit.

Aina olulisemaks saavad andmed ja mõõdikud

See, et erinevate andmete kasutamine ja mõõdikud HR valdkonda aina rohkem sisse tulevad, ei ole ammu enam uudis. Samas on endiselt veel palju neid, kes värbamisturunduse ja värbamise puhul mõõdikutest suure kaarega mööda vaatavad. Põhjenduseks see, et „mis me neist numbritest ikka taga ajame, meil on uut töötajat, mitte numbreid vaja“, „meil on praegu nii kiire, et meil pole aega tulemusi analüüsida“. Jah, tõsi, lõppeesmärk on leida meeskonda uus sobiv inimene, aga värbamises sihitu rööprähklemine tulemusi ei too. Mõõdikute puhul ei ole olemas kindlasti universaalset lahendust, aga on teatud elementaarsed näitajad, mida soovitame jälgida:

1. Sobivate kandidaatide määr = sobivate kandidaatide arv jagatud kõikide kandidaatide arvuga

2. Värbamiskanali tulemuslikkus = värbamiskanali kulu jagatud konkreetsest kanalist saadud sobivate kandidaatide arvuga

3. Värbamisele kuluv aeg

4. Värbamiskulud kokku

Kuidas alustada? Vaata otsa oma viimasele värbamisprotsessile või jälgi käimasolevat protsessi. Eelpool nimetatud mõõdikute jälgimine annab Sulle esmase info selle kohta, kas kõnetad õiget sihtrühma, kui kallis on Sinu jaoks üks profiilile vastav kandidaat ja millistesse kanalitesse tasub rohkem panustada. Kui arvutad kokku nii otsesed rahalised kulud kui ka otsingusse panustatud ajalise ressursi, saad ülevaate otsustamaks, kas värbamist tasub teha ise või kasutada välist partnerit.

Näita video abil oma organisatsioonikultuuri

Mis on see salapärane ja ebamäärane tööandja atraktiivsust mõjutav faktor, mida on keeruline mõõta, jälgida ja sõnadesse panna? Kultuur. Usun, et 2019. aastal hakkab aina rohkem rolli mängima see, kui avatult ja tulemuslikult oskavad tööandjad oma salapära ettevõttest väljapoole näidata. Ja video on selleks kahtlemata parim formaat. Mitmed uuringud on näidanud, et tänapäeva infoühiskonnas eelistatakse videot tekstile, e-kirju, mille pealkirjas on mainitud videot avatakse mitu korda suurema tõenäosusega ja videoga õnnestub sihtrühmale paremini meelde jääda, sest suurem osa inimestest on visuaalsed õppijad. Värbamistehnoloogia ettevõtte SparcStart poolt läbiviidud uuringu tulemused tõid näiteks välja, et kandidaadid tahavad näha videos oma tulevast otsest juhti 2,5x rohkem kui ettevõtte üldist tutvustust ja pöördumisvideo juhilt suurendab kandideerimistõenäosust 46%. Võimalusi video abil sõnumite edastamiseks on erinevaid ja kindlasti pole olemas universaalset lahendust, mis sobiks igale tööandjale ja igale sihtrühmale.

Värbaja ilma closing´u nippideta on justkui ilma õngeta kalamees

Värbamine = turundus + müük, seda võrrandit oleme kasutanud Brandemi asutamisest saati. Tegemist ei ole trendi või uue väljakutsega 2019. aastal, vaid endiselt teadmisega, millele oleme nii meie kui ka väga paljud teised oma igapäevatöös kinnitust saanud. Värbamisprotsessis on mitmeid etappe, kus oskuslikult kasutatud müügitehnikad kajastuvad väga selgelt värbamistulemustes. Mitu inimest on nõus pärast värbajaga kõnet kohtumisele tulema? Mitu inimest päriselt kohtumisele ka kohale tuleb? Mitu inimest Su pakkumise lõpuks vastu võtab? Ehk värbaja, kes on teadlik closing´u nippidest ja oskab õigel ajahetkel õigetele „nuppudele“ vajutada, toob ettevõttele kindlasti paremaid tulemusi. 2018. aasta novembris läbiviidud Palgainfo Agentuuri uuringust selgusid peamised kandidaatide töövestlusest loobumise põhjused:

1. kadus huvi tööpakkumise vastu

2. kandidaat sai vahepeal parema tööpakkumise

3. ei saanud enne töövestlust piisavalt infot

4. töövestlusele kutsuja jättis kehva mulje.

Julgen väita, et peamised loobumise põhjused on selgelt seotud värbaja „turundus- ja müügitööga“ ehk kas ja kuidas ta suudab hoida kandidaati kogu värbamisprotsessi jooksul motiveerituna ja veenda teda järgmistesse värbamisprotsessi etappidesse edasi liikuma. 

Soovid kasulikke artikleid ja uudiseid mugavalt oma kirjakasti?

Liitu uudiskirjaga:

Brandemi uudiskiri lubab Sul olla esimesena kursis tööandja turundus- ja värbamisalaste uudistega Eestist ja mujalt. Samuti jõuavad Sinuni kasulikud materjalid, sh e-raamatud, ning Eesti suurima tööjõuturu- ja palgauuringu tulemused.